Aruteludest koorus Lennuakadeemia jaoks välja mitu olulist suunda, millega tuleb valdkonna arendamisel edasi liikuda. Kõige selgemalt tõusis esile vajadus ühtse kvaliteediraamistiku järele. Täna sõltub drooniõppe sisu ja tase sageli üksikute õpetajate või koolitajate kogemusest. Puuduvad ühiselt kokku lepitud pädevusstandardid õppijatele aga ka õpetajatele. Osalejad leidsid, et kvaliteetse ja võrreldava õppe tagamiseks on vaja selgemalt määratleda, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid erinevatel tasemetel õpetatakse ning millistele nõuetele peavad vastama koolitajad.
Teiseks oluliseks järelduseks oli vajadus luua õppijatele selge ja järjepidev õpiteekond. Korduvalt kõlas mõte, et drooninduse baasoskuste omandamine võiks alata juba üldhariduses ning jätkuda kutse- ja kõrghariduses ühtse loogika alusel. Aruteludes toodi välja nn püramiidmudel, kus kõik õppijad omandavad esmalt ühised alusteadmised ja ohutuspõhimõtted ning spetsialiseerumine toimub järk-järgult kõrgematel tasemetel. Selline lähenemine aitaks paremini siduda tsiviil-, kutse- ja riigikaitse valdkonna vajadusi ning looks õppijatele arusaadava arengutee.
Esile kerkis ka õpetajate ja instruktorite ettevalmistuse küsimus. Valdkonna kiire areng on tekitanud olukorra, kus õppijate huvi kasvab kiiremini kui pädevate koolitajate arv. Ümarlaual leiti, et lisaks tehnilistele teadmistele peavad õpetajatel olema tugevad lennundusalased teadmised, praktiline kogemus ning oskus kujundada ohutuskultuuri. Lennuakadeemia näeb siin enda rolli koolitajate ettevalmistamise, täienduskoolituste pakkumise ja pädevusmudelite väljatöötamise toetajana.
Arutelud kinnitasid ka vajadust tugevama koostöövõrgustiku järele. Droonide kasutusvaldkonnad ulatuvad täppisviljelusest ja mõõdistamisest kuni kriisilogistika, taristute inspekteerimise ja riigikaitseni. Seetõttu peavad õppeasutused, ettevõtted ja riigiasutused tegutsema senisest tihedamas koostöös, et õppe sisu vastaks nii regulatiivsetele nõuetele kui ka tööturu ootustele.
Lennuakadeemia jaoks oli ümarlaua peamine sõnum, et drooniõppe arendamine vajab süsteemset ja üleriigilist lähenemist. Selle eelduseks on ühine arusaam kvaliteedist, selged õpiteed ning õpetajate ja instruktorite pädevusmudelid. Samavõrd oluliseks peeti riigi rolli valdkonna koordineerimisel – osalejad nägid vajadust Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kujundada terviklik raamistik, mis seoks omavahel üldhariduse, kutseõppe, kõrgkoolid, täiendõppe ning tööturu ootused. Lennuakadeemia on valmis sellesse protsessi panustama nii õppesisu, koolitajate ettevalmistamise kui ka valdkondliku kompetentsikeskusena.
Ümarlaua suurim väärtus seisnes ühise arusaama kujundamises, et mehitamata lennunduse kiire areng eeldab kogu valdkonna koordineeritud koostööd. Osalejad olid üksmeelel, et ka mehitamata lennundus on lennundus ning selle areng peab põhinema professionaalsusel, ohutuskultuuril ja järjepideval pädevuste arendamisel. Lennuakadeemiale andis ümarlaud olulise sisendi järgmiste sammude kavandamiseks ning kinnitas valmisolekut olla drooniõppe arendamisel valdkonna ühendaja ja partner.
Teemat kommenteeris ka õppe- ja arendusprorektor Maiken Kull ERRi raadiouudistes, mida saab järele kuulata siin.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.