Lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia
Inseneriteadmised, millega suunad lennunduse tulevikku
Lennundusmaastik areneb maailmas peamiselt just lennundustehnika valdkonna kaudu. Selles valdkonnas on väga vaja inseneriteadmistega inimesi, kes valdavad erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning tagavad õhusõidukite ja süsteemide omavahelise suhtluse.
Lennundustehnika õppekava all on kaks väga olulist suunda: lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ning õhusõiduki ehitus ja hooldus.
Selle eriala puhul astud sa sisse lennundustehnika õppekavale ja saad esimese õppeaasta lõpus otsustada, millisele suunale soovid spetsialiseeruda.
Avalduste vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks on lõppenud.
Kes minust saada võib?
Lennunduse info- ja telekommunikatsiooni-tehnoloogia
erialal õpid sa inseneriks!
Mehitatud ja mehitamata lennunduse üheks olulisemaks toimimise aluseks on erinevad side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemid. Õpingute järel saab sinust info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insener, kes:
oskab kasutusele võtta, seadistada ja käitada lennuliikluse toimimiseks vajalikke süsteeme;
tunneb antenne, side-, navigatsiooni-, seire- ja raadiosüsteeme;
omab teadmisi programmeerimisest ja orienteerub tarkvara, arvutivõrkude, küberturbe ning laiemalt infotehnoloogilistele lahenduste maailmas;
saab ise valida, kas soovib töötada hands-on spetsialistina erinevate tehniliste lahendustega, keskenduda administratiivtööle või panustada enam arendustegevustesse ja lüüa kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu protsessis.
Tavapärase mehitatud lennunduse ehk inimese juhitud õhusõidukite kõrval on väga kiiresti arenemas just mehitamata lennunduse valdkond. Sellel erialal on sul võimalik tutvuda ka droonide põneva maailmaga.
Mida õpitakse?
Õppe käigus omandad sa teadmised erinevatest lennundusega seotud valkondadest ning õpid süvendatult side-, navigatsiooni- ja seiresüsteeme, infotehnoloogiat ning andmetöötlust.
Õppekava vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ja selle edukat läbimisel saad lisaks kõrghariduse diplomile ka lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) tõendi, mis annab võimaluse töötada lennundusettevõtetes ja -organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal.
Esimesel õppeaastal õpitakse rohkem üldaineid, näiteks keeli, lennundusfüüsikat, kõrgemat matemaatikat jm. Teisest õppeaastast algab süvendatud erialaõpe. Erialaõppes läbitakse muuhulgas selliseid aineid nagu arvutivõrgud, raadiomõõtmised lennunduses, küberturvalisus lennunduses, raadiosageduslik elektroonika jm.
Insener peab olema mitmekülgne, seetõttu õpid sa ka töötama meeskonnas, planeerima ressursse ning omad teadmisi riski- ja ohutushindamisest.
Mida pean tegema sisseastumiseks?
Kui sul tekkis täiendavaid küsimusi, siis soovitame esmalt tutvuda alloleva KKK rubriigiga, kuhu oleme kokku koondanud mõningad meie käest enim küsitud küsimused koos vastustega.
Loe korduma kippuvaid küsimusi
Laia matemaatika, enne 2014. a sooritatud matemaatika või füüsika riigieksami tulemusele lisatakse 16 punkti.
Hindame vajadusel ümber vastuvõtutingimuste täitmiseks vajalikud välisriigis sooritatud matemaatika eksami hinded, IB ja EB matemaatika eksami tulemused.
Intervjuule lubatakse üldise paremusjärjestuse alusel 80 kandidaati. Juhised intervjuul osalemiseks saadetakse kandidaadile avalduses märgitud meiliaadressile.
Intervjuu lävendit (40 punkti) mitte ületavad kandidaadid arvatakse antud õppekava konkursist välja.
Rohkem infot intervjuu kohta.
Inglise keele oskus peab vastama vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele B1.
Pane tähele: lennundustehnika õppekaval toimub spetsialiseerumine
lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia või õhusõiduki ehituse ja hoolduse
erialale!
Kus ja kuidas õpitakse?
Õppeaeg on 4 aastat ja täiskoormusel õppides on õpe tasuta.
Õpingute käigus omandatakse teoreetilised teadmised erinevate side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemide toimimise ja nende käitamise valdkonnas. Õpitakse kasutama mõõteseadmeid ning projekteerimise tarkvarasid, millega insener puutub kokku oma tulevases töös.
Praktiliste oskuste omandamisel tehakse mitmeid praktilisi töid lennuakadeemia sidelaboris ja mehitamata õhusõidukite süsteemide laboris.
Õppepraktika toimub nii lennundusettevõtetes ja -organisatsioonides kui ka side- ja elektroonikafirmades.
Lennuakadeemias on väga hea tudengite ja õppejõudude suhtarv (9,6 tudengit õppejõu kohta), mis tagab personaalse ja kvaliteetse õpetamise sõbralikus keskkonnas.
Lõpetajate keskmine sissetulek on võrreldes teiste rakenduskõrgkoolide lõpetajatega üks Eesti kõrgemaid (2022. a andmete põhjal ca 2900 €) ja kahe viimase aasta lõpetajatest töötab lennunduses 86%. Lisaks on meil:- hästi sisustatud jõusaal, mis on tudengitele tasuta kasutamiseks;
- aktiivne üliõpilasesindus, mille juhatusse saab kandideerida või kus saab lüüa kaasa toetajaliikmena ning üritused üliõpilastele kogu õppeaasta vältel (spordivõistlused, filmi- ja mälumänguõhtud jm);
- võimalus minna Erasmus+ programmi toel õpirändesse;
- ägedad vaba aja veetmise võimalused (hubane raamatukogu, lauajalgpall, lauatennis jne);
- tasuta psühholoogiline nõustamine ;
- oma kohvik, kus saab süüa hommiku- ja/või lõunasööki.
Kuhu edasi?
Lõpetades oled sa omandanud laiapõhjalised insenerioskused ning sul on võimalik tööle asuda nii lennundussektoris kui info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes ja seda nii Eestis kui välismaal. Sinu tulevane töö võib olla näiteks vahetustega operatiivtöö tehnilise valvepersonalina või loovam ja paindlikum näiteks sideinsenerina, kes hooldab, remondib ning arendab side-, navigatsiooni- ja seireseadmeid.
Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka projekti- või meeskonnajuhina.
Laiapõhjaline tehniline haridus annab head eeldused jätkata magistriõpinguid erinevatel erialadel. Meie lõpetajad on omandanud magistrikraadi näiteks telekommunikatsioonis, infotehnoloogias, aga ka personalijuhtimises ja majanduses.
Lisaks võimaldavad omandatud oskused ja kogemused sul hakata ise ettevõtjaks või leida tööd ka teistes valdkondades, näiteks IT-sektoris, elektroonikatööstuses, telekommunikatsioonis ning mujal insener-tehnilisi teadmisi vajavates valdkondades.
Peamisteks tööandjateks Eestis on näiteks Eesti Õhuvägi, Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam AS, GPV Estonia AS, Ericsson Eesti AS, ABB AS aga ka mitmed väiksemad mehitamata õhusõidukite projekteerimise, ehitamise ja käitamisega tegelevad kohalikud ning välismaised ettevõtted.
Kuidas valmistuda kandideerimiseks? Kui suur on konkurents sisseastumisel? Sul on mõni muu küsimus?
Vaata korduma kippuvaid küsimusi
või kirjuta vastuvott@eava.ee.
Liitu infokirjaga
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ettevalmistuskursuse, tudengivarjuks tulemise, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Liitumiseks täida allolev ankeet.
Käesoleva vormi täitmisega annan nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimaluste kohta info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.