Enne kui lennuk õhku tõuseb: otsused, mis määravad lennufirma edu

Paneelis osalesid kogenud lennunduseksperdid: Allan Suimets, Marabu Airlinesi äriarendusjuht ja Eesti Lennuakadeemia vilistlane; Brynjar Már Karlsson, Icelandairi äriteenuste direktor; ning dr. Sunder Raghavan, Embry-Riddle Aeronautical University rahanduse professor. Arutelu juhtis Rudolf Živčic, Eesti Lennuakadeemia külalisõppejõud, kelle õpetatavate ainete hulka kuuluvad muuhulgas lennuettevõtte tulude juhtimine ja liinivõrgustiku planeerimine.

Arutelu käigus käsitleti muuhulgas lennukite hankimise ja hooldusega seotud kulusid ja riskitegureid, uusi suundumusi reisijate ostukäitumises (näiteks Premium Economy isteklassi kasvav populaarsus ja muutused sihtkohas viibimise kestuses) ning lennufirmade pidevat püüdlust kulude ja tulude optimeerimise suunas. Juttu tuli ka tehisintellekti kasutamisest lennunduses, koos selle tugevuste ja riskidega. Üheks keskseks teemaks kujunes aga inimesed ise. Just inimesed on need, kes kogu süsteemi erinevad osad ühe tervikuna toimima panevad.

Rõhutati, et lennunduses võivad ka pisikesed otsused tuua kaasa märkimisväärseid rahalisi tagajärgi. Kui lennufirma, mis teenindab igal aastal mitu miljonit reisijat, kaotab iga reisija kohta kas või ühe euro (olgu see siis valesti hinnatud strateegilise otsuse või hooletuse tõttu) on tulemuseks aga seitsmekohaline arv saamata jäänud tulu. Samas olid kõik panelistid ühel meelel, et lennunduses on ohutus alati esmatähtis ning selles valdkonnas kulude kokkuhoid kõne alla ei tule. Tuleb leida tasakaal.

Lennufirma peakontor on paik, kus sünnivad otsused, mis määravad ettevõtte igapäevase toimimise ja pikaajalise edu, ent see maailm jääb reisijatele enamasti nähtamatuks. Avalikkuse silmis seostatakse lennundust peamiselt pilootide ja pardapersonaliga, kuigi sama oluline roll on ka programmeerijatel, raamatupidajatel, finantsanalüütikutel, statistikudel ja inseneridel – kõigil neil, kes tagavad lendude tõrgeteta planeerimise ja toimimise.

Kõnelejad tõid näiteid ka ootamatutest olukordadest, mis nõuavad loovat ja kiiret tegutsemist. Mida teha, kui lennujaamas ja selle ümbruses saab ootamatult lennukikütus otsa? Või kuidas korraldada tegevust siis, kui lumetorm tõkestab ligipääsuteed lennujaama, kuid lennud toimuvad endiselt? Sellised olukorrad näitavad, kui olulised on lennunduse telgitagustes töötavad inimesed, kelle ülesanne on leida kiiresti lahendusi, mis tagavad võimalikult väikese häiringu ning tulude kadu.

Arutelu lõpetuseks nõustuti üksmeelselt, et lennunduse kõige väärtuslikum ressurss on inimesed. Viidates ruumis viibinud tudengitele rõhutati, et lennundus on kasvav, dünaamiline ja tehnoloogiliselt arenenud valdkond, mis ootab uusi motiveeritud spetsialiste mitte ainult õhusõidukeid juhtima, vaid ka lennufirmasid juhtima.

Näiteks ennustab Eurocontroli seitsme aasta prognoos, et lennuliiklus kasvab jõuliselt ning jõuab 2031. aastaks üle 12 miljoni lennuni. See tähendab peaaegu 10% kasvu võrreldes 2024. aastaga.

Täname kõnelejaid inspireeriva arutelu eest ja loodetavasti kohtume peagi jälle!