Finišeerunud projektide fookuses olid droonitehnoloogiate kasutuselevõtu praktilised lahendused, uued teenusemudelid, kestlikkusega seotud oskuste ja innovatsiooni arendamine ning erialakeele parem õppimine. Siit leiab projektide lühiülevaate ja olulisemad tulemused.
CityAM projekti eesmärk oli toetada linnu droonitehnoloogiate ja linnalise õhuliikuvuse (UAM) planeerimisel ning kasutuselevõtul. Projekti jooksul arendati ja testiti georuumilisi planeerimis- ja riskihindamise tööriistu, uuriti droonide sotsiaalset aktsepteeritavust ning loodi linnadele suunatud UAM teekaart (UAM Roadmap for Cities). Replikaatorlinnaks oli Tartu.
Lennuakadeemia rolliks projektis oli droonivaldkonna arutelude käivitamine Tartus ja koostöö linnavalitsusega. Lisaks korraldasime MÕS seminare ning panustasime Tartu droonistrateegia algatamisse. Koostöös Tartu Ülikooli doktorandiga loodi dünaamilisel andmestikul põhinev maapinnariskide hindamise tööriist, mida saab kasutada droonilendude planeerimisel riskianalüüside tegemiseks.
Tulemus ja õppetund: linnad said praktilised tööriistad ja teadmised, et UAM-lahendusi turvaliselt, vastutustundlikult ja avalikkust kaasates rakendada. Tartus pandi aga alus droonistrateegia kujundamisele. Nägime, et linnalise õhuliikuvuse edu ei sõltu ainult tehnoloogiast, vaid sellest, kui valmis on linnad uuteks lahendusteks – organisatsiooniliselt, sotsiaalselt ja strateegiliselt. ELA poolt vedas projekti Ingrit Roosileht.
U-Save projekt keskendus droonipõhise hädaabitranspordi lahenduse arendamisele ja testimisele linnakeskkonnas eesmärgiga pakkuda kriitilistes olukordades maanteetranspordist kiiremat reageerimist.
Lennuakadeemia rolliks oli süsteemide integratsiooni valideerimisplaani ja -raporti koostamine. 2025. a toimusid Tartus meditsiinipaki demolennud Raadilt Tammistule, mida viis läbi Skycorp Technologies (Marek Alliksoo) koostöös Anra Technologiesega. Demod kinnitasid, et süsteeme on võimalik edukalt integreerida ning testlennud toimusid nii Tartus kui ka Zaragozas (Hispaanias).
Tulemus ja õppetund: tehniline integratsioon õnnestus, kuid tänaste tulemuste põhjal ei ole meditsiinipaki droonitransport Tartu linnast maapiirkonda veel operatiivselt kiirem kui kiirabi. Edasiseks arenguks vajavad kujundamist teenuse protsessid ning regulaarse ja õiguspärase teenuseosutamise eeldused.
Õppisime, et kriitilised drooniteenused peavad päriselt lisandväärtust looma ja olema kasutajakesksed - droon üksi ei ole eesmärk. ELA poolt moodustasid sisulise projektitiimi Maria Tamm ja Ingrit Roosileht.
H2Cove eesmärk oli kaardistada vesinikuvaldkonna teadmiste lüngad ning luua sisend täienduskoolituste õppematerjalide arendamiseks. Lennuakadeemia rolliks oli turuanalüüsi koostamine ja koolitusvajaduste välja selgitamine Eestis.
Tulemus: ELA tudengid viisid läbi 18 ekspertintervjuud ja kogusid sisendit veebiküsitluse kaudu. Tulemuste põhjal loodi ettevõtete vajadusi arvestav koolitusvajaduste kaardistus. Tudengitele andis projekt väärtusliku intervjueerimiskogemuse ning laiema arusaama roheenergeetikast ja vesinikuteemadest, sh vesiniklennunduse arengutest. ELAs juhtisid projekti Ingrit Roosileht ja Mariliis Aint.
Climate Engine projekti eesmärk on toetada kõrgkoole kestlike ja kliimasõbralike innovatsioonilahenduste arendamisel ning tugevdada tudengite ja töötajate ettevõtlikkust.
Lennuakadeemia roll projekti I faasis oli innovatsiooni- ja ettevõtlusoskuste arengu toetamine. Korraldasime tudengite innovatsiooninädala, kus tutvustati rahastusvõimalusi ja iduettevõtlust, toimusid külalisloengud edukate vilistlastega ning jagati kogemusi toimivate tudengialgatuste näitel. Lisaks juhtis ELA start-up’ide toetamise tegevusi – korraldasime virtuaalseid rahvusvahelisi bootcamp’e ning pakkusime mentorlust Eesti tiimidele, kes arendasid kestlikkusega seotud äriideid. Olulise koostööpartnerina paistis silma Estonian Business School.
ELA peab oluliseks, et noored saaksid lisaks erialastele teadmistele ka praktilise oskuse ettevõtlusega alustamiseks. ELA poolt moodustasid sisulise projektitiimi Hira Malik, Ingrit Roosileht ja Killu-Laura Kiin.
Selle Nordplus projekti eesmärk oli koostöö tugevdamine keele- ja erialaõpetajate vahel ning erialakeele õpetamise kvaliteedi parandamine.
Projekti tulemuseks oli mitmekülgne ja kasutajasõbralik veebileht, mis on mõeldud õppejõududele, õppijatele ja valdkonna spetsialistidele, kes soovivad tõhustada erialakeele õpetamist ja arendada keeleõpet sisukamaks. Lennundus on kindlasti valdkond, kus erialakeele omandamine on hädavajalik.
ELA poolt vedasid projekti õppejõud Ere Saar ja Julia Kovalenko.
Lennuakadeemia infokirjaga liitudes jagame sinuga teavet lahtiste uste päeva, ürituste, veebikursuste, vastuvõtu ja muu õppimisega seonduva kohta.
Infokirja saamisest on võimalik igal ajahetkel loobuda.
Käesoleva vormi täitmisega annad nõusoleku oma isikuandmete säilitamiseks ja kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia vastuvõtuga seotud info saamise eesmärgil. Sul on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.