Intervjuu EANSi lennujuhi Kristel Vaardiga

Kuidas on võimalik lennujuhiks saada?

Tänasel päeval saab lennujuhiks õppida Eesti Lennuakadeemias. Selleks tuleb läbida 3-aastane koolitusprogramm, mis hõlmab kahe aasta jooksul akadeemilisi üldaineid bakalauruse kraadi saamiseks, ning 1,5-aastast lennujuhi väljaõpet. 

Kas lennujuhiks sobib igaüks?

Kahjuks igaüks ei sobi. Lennujuhiks kandideerimisel on suur rõhk isikuomadustel, kujundlikul mõtlemisel, peast arvutamisel aga ka stressitaluvusel, mis selgitatakse välja läbi psühholoogiliste katsete.

Lennujuhiks võivad kandideerida nii humanitaar- kui ka reaaltaustaga noored. Ei ole vahet, kas oled naine või mees – kui isikuomadused klapivad, on võimalus eduka koolituse järel lennujuhi töökoha koolitusele pääseda.

Kui lennujuhi koolitusprogramm on läbi, siis teevad Lennuliiklusteeninduse AS-i koolitusspetsialistid lõpetajate seast oma valiku ning pakuvad neile töölepingut ja töökohakoolitust. Samas ei ole see veel lennujuhiks saamine. Töökoha koolitus kestab olenevalt üksusest 3-6 kuud. Kui see läbitakse edukalt, saab noor lennujuhi litsentsi ja asub iseseisvalt lennujuhina tööle. 

Mis on kõige toredam Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis töötamise puhul?

Minu jaoks on kõige toredam lennujuhtide kollektiiv. Oleme nooruslikud, kokkuhoidvad ja üksteist toetavad. Paar korda aastas korraldame me ka ühisüritusi.

Ka ettevõtte poolt korraldatakse ühisüritusi – ettevõtte ülene kevadseminar ja uusaasta pidu. Need on enamasti väga meeleolukad ja hästi korraldatud. Tore on vestlusi pidada teiste osakondade kolleegidega, kellega igapäevatöös muidu kokku ei puutu.

Lennujuhi töös on üks kõige toredam asi see, et kahte täpselt samasugust tööpäeva ei teki. Liiklusolukorrad on iga päev veidi erinevad, kuna „võrrandisse“ tekivad muutujad – stardiaeg nihkub võrreldes eelmise päevaga, tuul muutub aga võib muutuda ka piiranguala õhuruumis, kust on vaja mööda lennata jne.

Mis on kõige suurem väljakutse lennujuhi töös?

Räägitakse, et lennujuhi töö on väga stressirohke. Tegelikult on enamikul tööpäevadest standardolukorrad, neid oleme aastaid õppinud ja nendega tegelemine ei ole stressirohke. Väljakutseks võib tuua ehk selle, kui tekib ebastandardne olukord – õhus oleva õhusõiduki tehniline rike või lennujuhtimist toetava süsteemi rike. Nendes olukordades tuleb varasemalt õpitu kiiresti meelde tuletada ja teadmisi korrektselt kasutada, jäädes samal ajal rahulikuks, et teisi mitte paanikasse ajada. Kuna selliseid olukordi tekib harva, siis me treenime neid teatud regulaarsusega simulaatoris. Samas on elul pakkuda nii palju erinevaid ootamatusi, et kõiki olukordi ei saa läbi simuleerida.

Väljakutseks võib nimetada ka graafikuga tööd. Peab olema valmis väga erinevatel aegadel töötama, sh öösiti. Peab olema valmis ja oskama ümber lülituda hommikusest režiimist öisesse ja ka vastupidi. Nendel, kes soovivad töö kõrvalt õppida või kursustel osaleda, ei pruugi kohalkäimine väga hästi õnnestuda, kui graafiku järgi tuleb samal ajal tööd teha. Samas annab graafikuga töö ka häid võimalusi näiteks nädala sees spaas käia või päevasel ajal spordiklubis, mil seal on vähem külastajaid. 

Kas ja kuidas muutub lennujuhi amet järgneva 10 aasta jooksul?

Tehnoloogia areneb väga kiiresti. Usun, et lennujuhimissüsteemid muutuvad 10 aastaga veelgi abistavamaks ja usaldusväärsemaks. Samas on nii, et seal, kus on tehnika, peab lähedal olema ka inimene, kes vajadusel saab töö üle võtta, kui tehnika veab alt. Seega ma ei usu, et lennujuhi töö 10 aastaga kuhugi kaob.

Lennuliiklusteeninduses on koostöös soomlastega käimas suur projekt FINEST – piiriülene teenuse osutamine. See tähendab, et ühel päeval võib lennujuht füüsiliselt olla tööl Tallinnas, kuid osutada teenust Soome õhuruumis ja vastupidi. See tähendab, et tulevikus võin elada ja töötada Tallinnas, aga juhin lende teistes Euroopa õhuruumides. Kas see just 10 aasta jooksul juhtub, ei oska öelda, aga tööd selle suunas juba tehakse. 

Milline on Sinu kõige meeldejäävaim mälestus või seik seoses oma seniste tööülesannetega?

Lennujuhi töö üks eeliseid on see, et kui lahkud töölt, siis sulged ukse, ja unustad toimunu. Mäletan tunnet, kui tegin APP (Approach Control Unit ehk lähenemislennujuhtimisüksus)* lennujuhina Tallinnas tipptunni ajal maanduvate lendude järjestust. Pärast selliseid tööpäevi tundsin, et olin midagi ära teinud, ja kellelegi kasulik olnud!

Veel üks meeldejääv mälestus on seotud minu koolitaja rolliga – olin lennujuhtide väljaõppejuhendaja (instruktor). See on meeletult hea tunne, kui näed koolitajana oma õpilase arengut lennujuhiks saamise suunas.

* APP (Approach Control Unit) e lähenemislennujuhtimisüksus tegeleb nii saabuvate kui lahkuvate õhusõidukite juhtimisega lennuväljade lähenemisalades. APP vastutusala on suurem kui TWR-il (Tower Control Unit ehk lähilennujuhtimisüksus), mis on Tallinnas ca 40 meremiili lennuväljast ning kuni 9500 jala (ca 3000 m) kõrguseni. Lendude juhtimiseks selles alas kasutatakse radari abi. APP lennujuht määrab saabuvatele õhusõidukitele maandumisjärjekorra ning hajutab väljuvad õhusõidukid saabuvatest.