Intervjuu meie vilistlase Meelis Karusega

Kuidas algas sinu teekond lennunduses? 

Minu lennundushuvi algas 2001. aasta kevadel, kui abituriendina karjääriüritust „Teeviit“ külastasin ja sattusin Lennuakadeemia boksi. Lennundusvaldkond tundus lausa nii põnev, et juba sama aasta sügisel astusin Eesti Lennuakadeemiasse tehnikuks õppima. Õpingute ajal sai teooria kõrval ka praktikal käidud, näiteks Piirivalve Lennusalgas. Tundsin, et tahan rohkem värskelt omandatud valdkonnas sees olla ja töötada suuremate lennukitega ja nii avaneski mul peale rakenduskõrghariduse omandamist võimalus liituda Magnetic MRO-ga, kus töötasin   pea tosin aastat.

Minul polnud lennundushuvi lapsepõlvest. Otsus lennundust õppima minna tuli n-ö käigu pealt ja tänase päevani pole ma seda kordagi kahetsenud. Kui peaksin uuesti eriala valima, siis teeksin samamoodi ja läheksin lennundust õppima, eriti just praegu, kriisiajal. Õpe kestab neli aastat ja rasketes oludes tagab see kindlustunde. Kui kool läbi, majanduse üldseis stabiliseerunud ja lennundus uue tõusu teel, siis on võimalik asuda kindlale tööle. Lennukid lendavad alati ja töö otsa ei saa. Lennundus on meeletult lai ja põnev valdkond.  

Sa tulid Magnetic MRO-sse tööle lennumehaanikuks. Räägi oma tööst lähemalt. 

Alustasin oma karjääri lennukimehaanikuna. Läbisin erinevaid lennukite tüübikoolitusi, et taotleda litsentse, mis tagaks mu karjääriteekonnal paremad võimalused. Nii liikusingi litsentseeritud mehaaniku ametikohalt edasi tsoonijuhiks ning hiljem projektijuhiks, kellena töötasin viimased neli aastat.

Minu ülesandeks oli jälgida tervet lennuki hoolduse kulgu ja vastutada tehtud tööde eest. Pean ütlema, et projektijuhi töö lennunduses on tõenäoliselt kõige huvitavam –seda tehes õpib lennukit süvitsi tundma ning projektijuhi töös on tehniliste ja administratiivsete ülesannete vahekord peaaegu ideaalne. Tehnilise inimesena on just viimane minu jaoks väga oluline.  

Väärtustan väga seda kogemust, mille Magnetic MRO mulle andis ning täna saan julgelt tunnistada, et nii kvaliteetset ja kõikehõlmavat kogemust ning töötingimusi kui Magnetic MRO-s, kuskil mujal ei ole mina küll leidnud. Lisaks töötab ettevõttes äärmiselt professionaalne meeskond. Eriliselt tooksin välja Magnetic MRO baasihoolduse direktori Sergei Shkolniku ja liinihoolduse juhi Toomas-Tanel Tõugjase. Tänu neile kahele olen õppinud väga palju. Hindan nende teadmisi ja oskusi kõrgelt. 

Sa oled hea näide musterkarjäärist lennunduses – Tallinnast suurde maailma, veelgi suuremate lennukite juurde?

Minu jaoks on enesearendamine väga tähtis. Nii tekkis mul mõned aastad tagasi soov võtta ette veelgi suurem väljakutse, et astuda oma lennunduskarjääris järgmisele astmele ja töötada laiakereliste ehk wide-body lennukitega, mida kahjuks Eestis veel pole võimalik hooldada. Asusin tööle ühe Põhjamaade lennufirma juurde. Omandasin uue lennukitüübi litsentsi ja sain võimaluse töötada liinihoolduses Boeing 787 tüüpi lennukitega.

Liikusid baasihooldusest liinihooldusesse. Miks selline valik?  

Baas- ja liinihooldus on erinevat laadi töökogemused. Liinihoolduses töötades pead sa lennukit nägema tervikuna ja tagama lennuvõimekuse loetud minutite ja tundide jooksul. Baasihoolduses on lennuk üldiselt jaotatud tsoonideks ning hoolduse jaoks on kokkuvõtvalt aega nädalaid.

Mida soovitaksid alustavale lennundustudengile või praktikandile? Mis on kõige olulisem, millele just õpingute ajal enim tähelepanu pöörata? 

Õppida tuleb! Teha endale juba kooli ajal hästi selgeks lennunduse alused ja teooria. Praktikat tuleb hiljem töö käigus niikuinii juurde, aga teooria on see, millele kooliajal tuleb keskenduda. Lennundus on pidevalt arenev, mistõttu on enesearendamine vältimatu, kuna pidevalt tuleb peale uusi mooduseid ja viise, kuidas töös paremini hakkama saada. Lisaks tuleb järgida mõtteviisi „Never cut corners!“. Lennundus ei ole koht, kus teha asju lihtsalt ja kiiresti! Alati tuleb küsida „Miks?“, kui on midagi arusaamatuks jäänud. Kuigi tehnikuna töötame igapäevaselt erinevate manuaalidega ning juhendeid järgides, siis lennundus on valdkond, kus tuleb ebakindlus alla suruda ja alati üle küsida, et oma töö korrektsuses kindel olla.