Intervjuu MKM-is praktikal käinud tudengitega

Käisite hiljuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonnas praktikal – kuidas te sinna üldse jõudsite?

(KH) Tegelikult oleks tulnud meil ise endale praktikakoht leida, aga tänu meie tippspetsialist ja ATS-osakonna juhataja Anu Varele saime endale koha MKM-i läbi tema.

(MV)  Praktikakoha MKM-s aitas leida meie osakonna juhataja Anu Vare. Iseseisvalt ei oleks osanud MKM-ist praktikakohta otsida.

Milles seisnes teie praktika ja milliste ülesannetega te täpsemalt tegelesite?

(KH) Praktika ametlik nimetus oli normatiivdokumentidega töötamise praktika, mis kõlas alguses üsna hirmuäratavalt. Paistis nagu peaksimegi MKM-i puhtalt dokumente läbi vaatama minema. Õnneks aga ei vastanud see ootus tõele. Meie praktikabaasipoolseks juhendajaks oli Taivo Linnamägi, MKM-i lennundusosakonna juhataja, ning suurema osa praktikal oldud ajast veetsime me Taivo jälgedes. See tähendab, et peaaegu igale koosolekule, kuhu meid oli võimalik kaasata, meid ka kaasati, ja neid koosolekuid oli palju. Ülejäänud aja veetsime end koosoleku teemadega kurssi viies, nii saime vahest ka meie Markusega sõna sekka öelda ja oma panuse anda Eesti lennundusse. Kõige suurema panuse saime anda ehk Eesti lennunduse emissioonide vähendamise tegevuskavasse, ehk state action plani. Igal ICAO liikmesriigil tuleb esitada, ja uuendada oma riigi kohta tegevuskava, mis peab andma ülevaate tegevustest, millega saavutatakse aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Grupitööna koos Markusega valmis MKM-ile esialgne versioon just sellest tegevuskavast.

(MV) Praktika ametlik nimi on „Normatiivdokumentatsiooniga töötamise praktika“. Sellise nime põhjal kartsin, et istun kitsas kontoris ja töötan päevast päeva erinevaid dokumente läbi. Õnneks nii see päris polnud. Eks dokumentidega töötamist oli ikka, aga seda mõõdukalt ja huvitavate ülesannete näol. Siin tahaksingi tänada praktika juhendajat ja MKM lennundusosakonna juhatajat Taivo Linnamägi, kes üritas anda meile võimalikult asjakohaseid ülesandeid ning igal võimalusel kaasas meid koosolekutele. Sealhulgas koosolekud EANS-is ja Transpordiametis.

Miks on teie arvates oluline üldse praktikal käia?

(KH) Praktikal saab koolis õpitud teadmistele lisaks näiteid elust enesest, kuidas praktikas asjad käivad. Lisaks tutvud paljude uute inimestega ning saad suurema pildi valdkonnast.

(MV) Mina näen seda kui üleminekuperioodi kooli ja töö vahel. Ilma praktikata hüppaksime nagu tundmatus kohas pea ees vette. Praktika annab asjaliku ülevaate tudengi valitud valdkonnast. MKM-i lennundusosakonna praktika on selles osas eriti hea, sest see on seotud kõigega Eesti lennunduses. Meie puutusime kokku näiteks EANSi, Transpordiameti, Tallinna Lennujaamaga, Xfly ja U-Space teemaga.

Mis on olnud lennuakadeemias õppimise juures teie jaoks seni kõige toredam kogemus?

(KH) Ikka suvemängudest osavõtmine. Miski ei ületa seda kui üheskoos lennuka inimestega mudamaadluse ajal omadele kaasa elada.
(MV) Mulle meeldib lennuakadeemia juures kõige rohkem see, kui väike meie kool on. Tänu sellele liigub info kiiremini ja õppejõududel on üliõpilastele lihtsam vastu tulla.

Milline on teie arvates Eesti lennunduse tervis täna?

(KH) Sõltub millise nurga alt vaadata, reisijate arv Tallinna Lennujaamas on tugevas kasvutrendis ning prognooside järgi ületab lähikuudel isegi enne covid-19 aegseid numbreid. Lisaks alustati äsja Pärnu Lennujaamast suveperioodiks regulaarseid liinilende Helsingisse. Varsti peaks lisanduma ka lend Stockholmi. Teiselt küljelt on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu ülelendude arv oluliselt vähenenud ning väljavaated lennuliiklusteeninduse poole pealt nigelad. Samuti pole riiklikul lennufirmal hetkel kestval tipphooajal Tallinnast ühtegi regulaarlennuliini. Seega, on vast paremaid aegu olnud.

(MV) Eesti lennunduse tervis täna pole üldse kiita. Kaks kriisi üksteise järel. Ühest hakkasime juba toibuma, aga siis tabas juba uus kriis. Siiski usun, et Eesti lennunduses on niivõrd palju pädevaid inimesi, kes oskvavad õige lahenduse leida.

Kujutame ette, et on aasta 2050 – kuidas võib olla selleks ajaks kogu lennundussektor arenenud?

(KH) Kui rääkida aastast 2050, siis ei saa rääkida tinglikust kõneviisist. Aastaks 2050 peame olema süsiniku neutraalsed. Mina ei usu, et aastal 2050 on võimalik sellises mahus lennundust üleval pidada nagu täna. Näiteks võivad alles jääda ainult suured hub lennujaamad, ning nende vahel lendavad kõige väiksema passenger/co2 emissioonidega lennukid, ehk väga suured lennukid. Hubist edasi viib rong või mõni muu ühistranspordi liik. Võib-olla aga võtavad hoogu jälle õhust kergemad õhusõidukid ning comebacki teevad kuumaõhupallid ja õhulaevad. Oma koha leiavad ka kindlasti purilennukid.

(MV) Meie tähtsaim ülesanne praktika jooksul oli koostada Eesti State Action Plan. See näeb ette, et aastaks 2050 oleme süsinikuneutraalsed. Kahjuks isiklikult kardan, et seda ei suudeta saavutada, kuna osad lennundusettevõtted ei ole selle jaoks piisavalt lahendusi otsinud. Samas võrreldes Läti State Action Plan-iga, on Eesti lennundussektor kõvasti tublim olnud.

Mida saaksime Eestis ära teha, et meie lennundussektor areneks tervikuna kiiremini ja paremini?

(KH) Oma initsiatiivi peavad üles näitama kõik, kes on lennundusega vähimalgi viisil seotud. Otseselt lennundusega seotud ettevõtted teevad juba niikuinii omalt poolt kõik võimaliku, aga tähtis roll on ka kõigil lennundusega kaudsemalt seotutel. Eeldused on Eestis olemas, võtame kasvõi hiljuti Michelini tärniga pärjatud kaks restorani, WTA tenniseturniiri, seeniorite Euroopa meistrivõistlused golfis, Otepää-MK etapi või Rally Estonia. Need kõik on suured tõmbenumbrid ning näitavad, et Eestil on mida müüa, ja see kõik on tehtav. Tähtis on vaid sektorite omavaheline koostöö, et tagada külastajatele meeldejääv kogemus ning soov hiljemgi Eestit külastada.

(MV) Kõige paremini jäi praktikal silma see, et suhtlus erinevate Eesti lennundusettevõtete või -organite vahel oli puudulik või siis lubadused olid poolikud. Mina leian, et efektiivne ja aus koostöö viib ka paremate tulemusteni.