Lennundusõppe rahvusvahelistumine kui võimaluste hüppelaud

Menüü

Eesti Lennuakadeemia kinnitas hiljuti oma uue arengukava, kus üks selge prioriteet järgmiseks viieks aastaks on rahvusvaheline koostöö. Haridusteenuste ekspordivõimaluste potentsiaal ja projektipõhine piiriülene ühistegevus on kavas paremini realiseerida, sest akadeemial, õppuritel, lennundussektoril ning ühiskonnal laiemalt on sellest ainult võita. Kindlasti on üks esimesi võidukohti õppekvaliteet ja koolile omatulu kasv, aga ka maine tõus atraktiivse tööandjana, õppurite seisukohast õppe riskastamine, laiem silmaring ja kasulikud kontaktid tulevikuks. Sektor võidaks tulevaste spetsialistide paremast ettevalmistusest, kiiremast kohanemisest eesootava tööga ja ühiskond saaks kasu Eesti kui avatud riigi kuvandist.

Ambitsioon nõuab kõvasti tahet ja järjekindlat süsteemset lähenemist, mida akadeemia pere on teadlikumalt rakendama asunud. Avasime sel aastal oma esimese rahvusvahelise õppekava “Commercial Aviation Management”, et tulevased spetsialistid õpiksid rahvusvahelist koostööd juba varakult ja oleksid valmis enesekindlalt rahvusvahelisele turule sisenema. Õppekava valmistab lennundussektorile ette tippspetsialiste ja juhte spetsiaalse simulatsioonikeskkonna abil, mis on lennutegevuse korraldamise õppes uuenduslik ja võimaldab arendada senisest tõhusamalt teadmisi nii logistikast kui oskusi kujundada juhtimisprotsesse. Lõpujärgus on ettevalmistused ka teise rahvusvahelise bakalaureuseõppe programmi “Commercial Air Transport Pilot” avamiseks – välispartneriga koostöös pakutav kõrgharidusega pilootide õppeprogramm on suunatud eelkõige välisriikide lennufirmadele nende mahuka personalivajaduse rahuldamiseks, eriti kriisijärgsel lennutegevuse taastumise ajal.

Pilootide väljaõppe osas on tegevusi rohkemgi. Xfly kommertsjuht Anton Õnnik on öelnud, et ainuüksi Eestis on nelja aasta pärast puudu umbes 70 pilooti. Prognoositava lennundusmahtude taastumisega toimetulekuks sõlmis ELA pilootide koolitamiseks partneritega koostööleppe peamiselt rahvusvahelisel turul opereeriva ja hulgaliselt välisriikidest pärit lendavat koosseisu kasutava Xfly jaoks. Õpe on meede leevendamaks Eesti suurima lennuettevõtja poolt oodatavat pilootide põuda, kuid antud programmil on ka suur ekspordipotentsiaal.

Eelnevate sammude tulemusel peatselt lisanduvad välistudengid praktiliselt kahekordistavad senise sisseastujate arvu. Järgmistel aastatel peaks plaanide täitumise korral olema lõpetajaid vähemalt sama palju või isegi rohkem võrreldes tänaste ainult eestikeelsete õppekavade näitajatega. Lisaks mitmekesisemale õpikeskkonnale on see väikesele koolile ülioluline ka omateenitud tulu kasvatamise seisukohalt. Lennunduskoolituse ekspordist laekuvad lisavahendid on plaanis suunata peamiselt arendus- ja innovatsioonialase (AI) võimekuse tõstmisse uute tehnoloogiate alal. Piisav AI suutlikkus kasvatab lennuakadeemia atraktiivsust, potentsiaali ja konkurentsivõimet igas mõttes, nii tulevaste tudengite kui akadeemilise personali jaoks.

Lennundus on globaalne äri ja eri piirkondade spetsialistidel on lendude korraldamise ning õhusõidukite, reisijate ja kauba teenindamisel rohkelt kokkupuutepunkte. Hea üksteisemõistmine on nii lennuohutuse kui ettevõtete majandusliku edu alus. Eri rahvustest ja kultuuridest pärit õppurite ning õppejõudude koostöö võimaldamine rikastab õppeprotsessi ja tõstab teadmiste kvaliteeti. Rahvusvahelistumist soodustava organisatsioonikultuuri ülesehitamise käigus ühines ELA selle toetamiseks hiljuti ka esimese Eesti kõrgkoolina Eesti Inimõiguste Keskuse eestveetava Mitmekesisuse kokkuleppega, mis aitab täiendavalt mõtestada rahvusvahelisust ja mitmekesistumisega kaasnevaid positiivseid perspektiive.

Uute spetsialistide väljaõppe kõrval ei saa tähelepanuta jätta töötavate spetsialistide elukestvat õpet. Selle valdkonna tõeliseks eduks on äsja alanud koostöö Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühendusega (IATA), kes lennunduse sõpradele põhjalikumat tutvustamist ei vaja. ELA läbis edukalt sertifitseerimise ja omab nüüd IATA volitatud koolituskeskusena Eestis ainsana õigust IATA kursusi läbi viia. Esmalt integreeritakse kursused tasemeõppesse, et anda tulevastele spetsialistidele võimalikult tugev erialane ettevalmistus, ning alustatakse ka ettevalmistusi nende pakkumiseks Eesti ja teiste riikide ettevõtetele. Valdkondlik taseme- ja täiendusõpe peavadki käima käsikäes.

Tänapäevases maailmas ja eriti lennundussektoris on koolituse rahvusvahelistumine igati loogiline areng. Võib isegi öelda, et jätkusuutlikkuse seisukohast polegi sellele alternatiivi, kuigi kaasnevaist positiivsetest aspektidest on siinkohal välja toodud ainult mõned. Eesti Lennuakadeemia on kindlalt uuenduste kursil kaasajastamaks õpikäsitust just võimalikult mitmekesise ja rikkaliku kogemuse pakkumiseks oma tudengitele, võimaldades neil edaspidi tööga paremini hakkama saada erinevates kultuurikeskkondades üle kogu maailma. Uute tuultega lennunduskoolituse vajadustes tuleb pidada sammu ning ma usun, et lennuakadeemia on uutest tuultest juba varsti sammu võrra eeski.

Rektor

Koit Kaskel